Lavaks on meie oma kallis Bananalandia ehk EV. Tegelasteks tema kodanikud, kes kõik on sunnitud tarbima nimetet asutise postiveoteenust, kuna tegemist on monopoolse ettevõttega. Valik on seega kas "võtta" või "jätta." Lisagem sinna juurde ka variant "naerda."
Esimene vaatus:Tegevuspaik: Õismäe, Ehitajate tee.
Tegevusaeg: 2001 kevadtalv
Olid ajad, mil postiljon tassis postkasti sisse kõikvõimalikke tellitud kodinaid hommikul kella seitsmest. Meie kasti sisse oli tal tarvis pista meie igapäevane "Õhtuleht." Pistiski. Kaheksaks tööle minejad said ilusti lehe kätte ja kellelgi ei olnud võimalust seda postkastist ära pätsata. Aga äkitselt oli postiljoni vahetatud. Kohusetundliku vanamehe asemele sätitud süüdimatu vene duusja. Post hakkas hiljem kastikesse potsatama. Ja seda mitte regulaarselt - mitte 7.00 asemel 10.00, vaid iga päev võrratult kellaaega varieerides... kord 10 paiku, kord üldse pärast lõunat.
Kuna minu graafik seda võimaldas, passisin mõni hommik spetsiaalselt akna pääl ja valvasin postiljoni. Nigu ootaks kaugelt kirja või poleks muud teha, eksole. Marssisin postkastide juurde ja selgitasin talle, mis kellaks post peab kohal olema. Ei tea, kas aru sai, duusja ikkagi. Helistasin EkspressPosti, kes kojukannet organiseerib. Nemad fikseerisid minu kaebduse ja lubasid postiljonile selgitustööd teha. Järgmine päev igatahes jätkus tsirkus samas vaimus, st leht laekus pooles lõunas. Seekord valgustasin duusjat sellest, et ta pärineb totaalsete troppide suguvõsast ja kannab seda tiitlit auga, sest siiani ei ole talle ei minu ega ülemike jutt kohale jõudnud. Kujutage ette, hoopis minus on asi, miks tema nii hilja posti laiali veetud saab - jajaa! - sest minusugune ülbe inimeseloom raiskab tema kallist aega oma sõimamisega. Kullakesed, kes te mind tunnete - te ju teate, et SEE ei ole veel sõimamise sissejuhatuse sissejuhatuski! Kui mina sõimama peaksin hakkama, kukuks nii mõnelgi kõrvad pää küljest elegantse potsatusega maha. Ja helistagu ma üldse ülemustele, sest see on nende probleem.
Ohoh. No kui nii siis nii. Helistasin. Ütlesin, kes ma olen ja mille duusja palus mul edasi öelda. Mõjus kut võluvitsakese viibe - sellele järgnevast hommikust kuni tänase päevani kulgeb post,
delivered by the same duusja, ilusasti varahommikul nagu ta kulgema peab. Me ei telli küll enam ammu SLSopalehte, aga värske "Maaleht" on igal neljapäeva hommikul kenasti ahjusoojana postkastis, trükimust alles mullitamas kut
crema hää espresso pääl...
The End (happy)Teine vaatus:Tegevuspaik: Tallinna Reisisadam
Tegevusaeg: 2002
Tööposti otsa on juba aastaid olnud tellitud Eesti Päevaleht. Ja on ka kenasti kohale tulnud. Pistetud ukse vahele, ukse vahelt sisse... Toodud koos ülejäänud rentnike tellitud postiga piirivalve poiste juurde ja me oleme pidanud sääl järel käima. OK, tõesti oli ülimalt mugav, kui post laekus vupsti putka ukse vahele, aga kuna postiljon käib siin majas kella viiest hommikul, aga terminal avatakse alles 6:30, siis tuli välja mõelda midagi muud.
Piirivalve poiste laud. Selleks, et oma leht kätte saada, tuli jalutada ametikäiku, lehvitada kuulikindla klaasi taga kükitavale isendile ja öelda, et oma lehte tahad. Mõnikord oli, mõnikord ei olnud. Tuli kindlasti kohe tööle tulles piirivalvest läbi hüpata, vastasel juhul lehte ei saa. Kojukanne keeldus teistmoodi korraldamast, et mida me õige mõtleme, soovime, et meile toodaks leht siis, kui terminal avatakse ja otse ukse vahele? Kes me õige omaarust oleme, kliendid või? Meie kaebused fikseeriti ilusti, nii et kui järgmine kord helistasime, et tahaks oma tellitud lehte, lauldi need kõik kenasti ette: teisipäeval lehte ei olnud, kolmapäeval oli leht putka ukse vahel, neljapäeval lehte ei olnud jne...
Saabus aeg, kui laevaga kulgevate turistide arv vähenes veebruarikuiselt väikseks ja meid otsustati tööle panna tavapärase 8-16:30 asemel 10-14.00. Et oma ajaleht kätte saada, tegime diili varem alustavate (7:00) sadama info tüdrukutega. Neist üks hakkas kord (kui läks varakult piirivalvesse ja selgus, et "keegi" on selle lehe juba ära võtnud) uurima, et kuidas oleks võimalik niimoodi korraldada, et tellitud leht jõuaks ikkagi tellijani. Ja leidis võluvalemi.
Selleks oli ametikäigus seinal olev postkast, mida keegi ei kasutanud. Saime võtme. Informeerisime lehekandjat. Ja sellest ajast pääle oleme oma tellitud posti kenasti kätte saanud.
The End (
happy)
Kolmas vaatus:Tegevuspaik: Õismäe, Ehitajate tee.
Tegevusaeg: 2004
Hakkasin ristsõnu koju tellima. Mis ma neist ikka ostan, kui tellides tuleb odavam ja kui ma nagunii viimse kui variandi ka lahendini pusin ja vastused ära saadan?
Alguses tulid ristsõnad ilusti õigel kuupäeval ja kasutataval kujul. Aga nii 2005. aasta poole päält ilmus kord postkasti Ristik, mille tagakaas oli kokku kärtsutatud ja rebenenud. Duusjat ei saa süüdistada, sest ristsõnad tulevad nagu ajakirjadki lõunase kandega (kell 11:00) ja neid veab mingi vanamees. Kust ma tean? Passisin akna pääl jälle, ma armastan selgust pisiasjades. Õiendasin, saadeti uus Ristik ümbrikuga ja nimeliselt.
Järgneva kolme kuu jooksul laekusid kõikRistikud, Miniristikud ja Meistriristikud märgatava hilinemisega, iga kord helistasin ja uurisin, et kus on. Ära tüütas juba.
Nüüdseks on juba 2006. aasta lõpp nurga tagant näha. Augustikuu Ristik saabus ligunenud ja moodsalt krussis kujul. Tõstsin käed ja andsin alla. Lõpetan tellimused. St kui tellimused lõpevad, siis enam ei uuenda. Kui juba krussid mängu tulevad, siis heegeldan endale parem volangisalli, seda ei ole vähemalt nii häbi avalikkuse ees eksponeerida kui krussi ligunenud ristsõnavihikut.
The End (uncertain)Neljas vaatus:Tegevuspaik: Reisisadama TIK
Tegevusaeg: 2005-2006
Postisaadetisi annab saata igat moodi. Kõige lihtsam teatavasti on võtta kirjaümbrik, plaasterdada talle mark pääle ja poetada saadud tulem postkasti (ukse juures, sees, keskel, suur pruun, põrandal, Eesti Posti logo pääl).
Veel võib minna oma kirjavirnaga postkontorisse, lasta need ära kaaluda ja maksta niipalju kui kokku tuleb. Kasti etapp jääb sellisel juhul vahelt ära, postitöötajad loobivad su kalli kraami otse autosse, annavad jalaga takka ja pajeehali see postiauto adressaadi suunas.
Kõige peenem variant on soetada leping Eesti Posti ja ettevõtte vahel. Et lähed oma kirjavirnaga kontorisse, nemad ütlevad, misse maksab ja saadavad vastavalt lepingule kuu või muu ajaühiku arve ettevõttesse. Oma pappi ei pea üldse välja käima.
Kuna meil tööst tingituna mingit postitamist vaja ei lähe, ei lasknud me ka endale lepingut vormistada. Ühtäkki aga laekus meie postkasti (ametikäigus, mäletate?) arvekene. Reisisadama TIK, tähtkirjad riigi sees ja tähtkirjad riigist väljas, summa ka. Hakake maksma. MÖHH?! Suure tuhnimise ja otsese ülemuse närvide närimise pääle selgus, et tegemist on III divisjoni postitustega, neil on leping olemas ja need kirjad on nende saadetud, nemad ootavad arvet ja tahavad maksta. Tore, arve nad said - meie kaudu, tutvused loevad ;) Meie teavitasime oma sõpra Eesti Posti, et teate, parandage aadress ja adressaat ära, et edaspidi selliseid segadusi ei juhtuks. Jajaa, oli vastus.
I should have known. I should have at least GUESSED... Mis te arvate, mis laekus meie postkasti järgmisel kuul? Kes pakkus III divisjoni arve tähtkirjade ja pakkide eest? Õigus, istuge, viis. Seekord helistas kolleeg ja uuris, et miks viga ei ole ära parandatud ja miks me saame arveid teenuste eest, mida me ei ole kasutanud? Miks me saame arveid, mille aluseks olev LEPING meil puudub? Oih-aih-uih, teate, kohe parandame ära. Vaabandust-vaabandust. Ja seda lõiku võite nüüd nii 5-ga korrutada. Täpselt sama tants ja tango.
Siis vahepalaks selline uhke asi, et Eesti Post mailis lingikese küsitlusega. Kliendirahulolu uuring!!! Oo, sinna ma panen selle jama kohe kirja, siis laheneb kõik ära. Pagana pikk küsitlus oli, mina vastasin ausalt ja konkreetselt, probleemi kirjutasin selgelt ja konkreetselt vastavasse lahtrisse... Ma tundsin, et olen midagi TEINUD. Omalt poolt. Selle asemel, et viriseda ja õiendada, olen ma probleemist asjapulkadele teada andnud.
Kuu aega hiljem. Kes arvab ära - ? Õige. Jälle viis. Võite istuda. Arve, tähtkirjad ja pakid, Eesti Post. Jätsime vedelema, sest no lihtsalt enam ei suuda. Selle pääle laekus VÕLATEADE. Makske või muidu. Saatsime mõlemad peamajja, neile, kes pikisilmi maksta igatsesid. Ja ise võtsime Eesti Posti letti, et mis toimub ja miks nad ei tea, et meil ei ole seda LEPINGUT, mille alusel meile neid arveid üldse saata. Et muutke KOHE PRAEGU ära, mitte ärge loopige jälle lubadusi, et "muudame". Ja mis selgus?
Selgus, et meil on postmarkide tellimise leping olemas ja selle järgi süstib "programm" meie juriidilise aadressi (peakontor, kesklinn) järgi automaatselt ette postiaadressi, mis peaks antud kirjade puhul olema sama mis juriidiline aadress, aga margitellimuse järgi on hoopis sadam. Ja "programmi ei saa muuta." Et edaspidi ignoreerige neid arveid. Eksole - ja saame selle pääle võlateateid? Minugi poolest, kui see on lahendus, siis allugem korrale.
Paar kuud vaikust. Ilmselt peakontor see aeg ei postitanud... Sest mille muuga annaks seletada praegu minu laual ilutsevat ümbrikku, milles resideerub arve Eesti Postilt? Mul pole sõnu. Isegi roppe sõnu enam pole. Võtsin ümbriku, kirjutasin sellele hariliku pliiatsiga APPI! ja jätan paarilist ootama. Tema vahetus algab homme. Äkki TEMAL on sõnu...
The End (more uncertain)Viies vaatus:Tegevusaeg: juuni 2006
Tegevuspaik: Tallinn-Tartu
Mina kui paljulapseline üksikema olen täpselt nii hoolitsev ja armastav, et organiseerisin oma pesamunale Lippupalvelu.fi kaudu Juanesi kontserdi pileti. Võimalus, mis võib ette tulla kord elus - seda peab kasutama, et pärast mitte kahetsusest maohaavandeid ja maksakaane saada.
Kuna mul endal ei ole krediitkaarti, millega välismaa netipoodidest ja piletiportaalidest ostelda, palusin abi vastavat inventari omavalt sõbrantsilt, kes resideerub Tartus.
Tema telliski pileti ja saatis mulle mailile kinnituse ka, igaks juhuks. Pilet pidi saadetama talle Tartusse koju ja tema siis pidi selle lapsele edasi saatma.
Üsna varsti ronis sõbrants juubeldades msn-i, et pilet laekus, kohe kirjutab aadressi pääle ja jookseb sellega üks sprint postkontorini. Käidud, saadetud. /olgu siinkohal remargina lisatud, et sõbrants on kõrgharitud, kirjaoskaja ja ei saada mitte esimest korda elus riigisisest tähtkirja/ Ootame... mina lapsele midagi ei rääkinud, et pilet laekumas, las olla üllatus. Ja teades lapse ootusärevat närvitsemist - oleks öelnud, oleks ta ööpäevaringselt postkasti juures valvanud. Nagunii.
Jaanipäeval läksin lastele külla, pesamunale ja esma-lapsendatule. Suur oli mu imestus, kui kogu see perekond, lapsed ja bioloogilised vanemad, vahtisivad mulle otsa ja nõudsivad selgitust. Et olla laekunud tähtkirja teatis KEILA VESKID OÜ-lt. Kas mina olen tellinud pesamuna nimel jahunäidiseid?! Vahin süütu tapatalle näoga vastu, et ei ole teind... ei ole tellind...
Kui laps kirjal järel käis, siis oli sellele märgitud saatja aadressiks sõbrantsi Tartu-aadress, trükitähtedega. ..
Kuidas Eesti Post siis neid saatjate aadresse õige tuvastab? Ilmselt ei kirjuta ümbrikult maha, vaid äkki loosib? Sellele adressaadile selle saatja aadress jne? Või on Keila Veskid OÜ meiesuguste põõsataguste teadmata Tartusse kolinud? Ja toodab/vahendab Helsinki kontserdipileteid?
The End (somewhat confusing, but happy)Kuues vaatus:Tegevusaeg: täna, 14.09.2006
Tegevuspaik: MSN-telesild Tallinn-Tartu
Signe says:
ma saatsin eesti posti sõimukirja
Oo... aplodismendid juba ette, et ka kallis sõbrants on otsustanud härjal sabast haarata (sarved on ohutumad, need on mömmidele) ja teha midagi lavaliste segaduste klaarimise nimel.
Kirja sisu:Mis kurat teil seal toimub. Postiljonidega. Ma saan aru et raha vaja kokku hoida, seetõttu häid töötajaid ei leia, kuid purulolli, kes lugeda ei oska ning lauspimedat, kes lugeda EI NÄE, ei tasu ka palgata. Pidevalt on postkastis teisele inimesele adresseeritud pakiteated ja kirjad. Enda pakiteated aga haihtuvad. Viimati ootasin pakki poolteist nädalat ja siis tuli 2. kordusteade. Lisaks ajakirjad. Kas kaovad sootuks või ajab postiljon ajakirjade saajad segamini. Viimast Kaalujälgijate ajakirja ma ei saanud. Selle asemel tuli Kodutohter. No kurat kas ma pean hakkama kodutohtri lehti üle triikima, lootuses et äkki on piimaga sinna retseptid kirjutatud. Kellele ja mille eest ma kurat maksan?
Väga lühikese aja jooksul laekus lahenduse pakkumine: saadame toomata jäänud ajakirjad ümbrikus, nimeliselt ja kulleriga.
The End (so far, happy)Jätkub pöördel ehk lisapala:Järgmine kuu, järgmiste ajakirjade aeg. Kas ajakirjad laekuvad ausa tellija postkasti? Õigesti arvavad need, kes pakuvad, et ei laeku mitte! Laekuvad hoopis postkontorisse, kuhu aus tellija peab järgi koperdama ja saab nad allkirja vastu kätte - sest ta on väitnud, et postkastist varastatakse tellitud post ära ja kojukanne leidis parima lahenduse...
Kui peen vihje, kas pole? Et mitte otse öelda, kle, tellija, sa oled loll kut kaks lauajalga ja pool lammast - ja sa ei tea ise ka, missa tahad, tead. Eespool toodud kirjas ei ole silpigi VARASTAMISEST, vaid sellest, et konkreetse postkasti eest vastutav kirjakandja ei ole faktidele toetudes oma ülesannete kõrgusel.
Lahtine lõpp... jääb lugeja mõistatada, MIKS klient rahul ei ole...
Seitsmes vaatus:Tegevusaeg: täna, 14.09.2006
Tegevuspaik: MSN-telesild Tallinn-Kuressaare
kika says:
ma hakkan nüüd raamatupidamist kiusama
kika says:
meil on siin mingi suurem segadus posti arvetega
kika says:
eile selgus et minu posti arved on viidud valesse kohta
kika says:
saaremaa ettevõtluse edendamise sihtasutusse
kika says:
ja neil on piisavalt hajameelne raamatupidaja kes ei süvene mida ja kelle eest ta maksab nii et ta maksis need röömuga ära ka :D
Tegelikult tõesti - mis vahet sääl on? Arendamise Sihtasutus või Edendamise Sihtasutus. Sünonüümid ju.
Aga aadressis on vahe. Arvel oli kirjas Tallinna 4, arve saaja asub tegelikult Tallinna 2 ja arve jõudis ettevõttesse aadressil Lossi 1. Tehke järele, teie, kes te end andekaks peate.
kika says:
ja eile siis uurisime ja puurisime ja selguski et postiljon on neid tallinna 4 aadressiga kirjasid viinud juba aastakene sinna kuhu tuju tuli.
The End (clarifying, but still most uncertain)Kaheksas vaatus:Tegevusaeg: 16. september 2006
Tegevuspaik: MSN-telesild Tallinn-Tartu
Signe räägib, kuidas tema otsustas vastu tulla alati virisevale postipoisile, kes ei taha eriti pärast õhtul kella kuut pakke laiali vedada. Signe otsustanud nimelt, et tulgu siis kuni kella viieni tema töö juurde oma pakiga, nii peaks küll mugav olema. Jajaa, on ikka mugav, vastatud postitassijate poolt.
Kell sai 17:00 ja ei mingit pakki. 17:02 Signe bussi pääle ja nina kodu poole. Helistas, et kus ja kas see pakk siis nüüd - ? "Oi, poisid ei jõua kella viieks!" Kas needsamad mitte jõudjad ei oleks võinud no võtta see telefon ja no helistada, et no mitte ei jõua ja toome hiljem koju see pakk? Eem, ilmselt oleks see olnud liiga lihtne, labane, üldse mitte trendikas. Ja nii teevad ju kõik, originaalsus saab silmapilkselt minetatud.
Kui tullakse HILJEM, siis jõuab käbe nõukogude kasvatusega vähetarbiv naisterahvas kenasti poes ära käia. Mõeldud-tehtud, otsustas vähetarbiv naisterahvas Signe ja siirdus poodi. Kassajärjekorras tabas teda elurõõmus ja värske telefonihelin rõõmsalt ja värskelt postipoisilt, kes teatas, et "no ma olen nüüd siin maja ees selle pakiga!"
Signe says:
mul kargas hing täis. Karjusin üle terve kaupluse, et aga vot mina pole majale lähedalgi ega kavatse niipea jõuda. Et istugu ja oodaku, mina olen oma ootamised ära oodanud
Signe says:
ootaski
Signe says:
senikaua kuni mina koju tulin ja paki kätte sain.
The End (passionate, but happy)Üheksas vaatusTegevusaeg: 7-12. oktoober 2006
Tegevuspaik: Õismäe, Ehitajate tee
Et kõik vulgaarselt ausalt ära rääkida, tuleb alustada septembri lõpust, kui laekus kõne Äripäevalt. Kas ma soovin soodushinnaga tellida seda kena lehte? Et igasugused lisad on kaasas, tuuakse esmaspäevast reedeni postkasti ja seda 02.10-11.11. No kena - väga teretulnud pakkumine, sest esivanem on kipsis koivaga kodus, saabki intelligentset lehte lugeda klatši asemel (meenutus ajast, kui meie igapäevast SLSopalehte anti meile kuus korda nädalas ja jäeti pühapäev hingamiseks), kui kord nädalas laekuvast Maalehest väheks jääb.
Vormistatagu tellimus - aamen.
Kuidas ma arvet soovin? No kui sai juba paar puud maha võetud selle lehepapre pärast, palun arve mailiga. Saangi, siuhti! Leht hakkab 02.10 postkasti laekuma, aga arve tasumise tähtajaks on märgitud 06.10 - kui viisakas ja usaldav, mõtelge :)
Laekus leht ilusasti tervelt 4 päeva otse postkasti. Ja reedel, 06. oktoobril - soss. Muffigi. Terevisioonis tehti ilusti lehest ülevaade küll, järelikult siiski pidi ilmuma. No ootan esmaspäevani, kui siis ka ei tule midagi, helistan Äripäeva ja küsin, mis värk on.
Esmaspäev ja ei muffigi postkastis. Sori ja tuhni, palju tahad - muffigi,
plain and simple. Teisipäeva hommikul tiristangi Äripäeva ja laulan oma nutulaulu (viis ja sõnad: traditsionaal), et tahaks oma tellitud lehte saada. Et no kaege, et äkki on probleem selles, et minu 02. oktoobril tehtud ülekanne ei ole kohale jõudnud. Ei-ei-ei, tellimusega on kõik korras. Ja lubavad lahkesti ExpressPostiga ühendust võtta, et miks neid lehti siis äkki enam ei tule.
Kolmapäev, 11. oktoober. Postkastis... õige! ei midagi! Õhtul koju jõudes olin täpselt sellises meeleolus nagu Signe - mille eest ma krt maksan?! Helistasin ExpressPosti. Oi, meile on jah päring jõudnud Äripäevast, et leht ei jõua postkasti. Khm - tekib küsimus, kas selle päringuga ei peaks siis midagimoodi menetlema või nii kuidagi? Aga lubavad uurida, kui ma väga kurja häält teen ja selgitan, et makstud on, neli päeva leht ilusti laekus ja reedest äkitselt ei laekunud.
Teate, fänniklubi - te oleksite pidanud mu postkasti neljapäeva õhtul nägema! Ma muidugi lasen kõrvad lonti ja tõmban sabarootsu jalge vahele, et no tõesti minu viga, et pilti ei teinud, aga vaatepilt oli miljonit väärt. Postkasti oli laekunud Maaleht ja kõik need saamata Äripäevad reedest alates! Seega siis:
Maaleht, 1 tk (vahel Targu Talita ja TeRa ehk tele- ja raadiokava)
Äripäev 06.10, 1 tk
Äripäev 09.10, 1 tk
Äripäev 10.10, 1 tk
Äripäev 11.10, 2 (KAKS) tk - lohutuseks ve?
Kui seda blogi satub lugema see, kel leht saamata, mul on see veel alles :)Äripäev 12.10, 1 tk
Kokku: 7 lehte + lisad
Postkasti mõõtmete samaks jäädes ei õnnestunud kõiki lehti postkasti sisse litsuda, seega lehvisid need uljalt serva vahelt välja. Terve päev, sest ma lähen hommikul nii vara tööle, et lehed ei ole veel postkasti potsatanud.
Nüüd on see leht õnneks kenasti õigel ajal ja ühes eksemplaris per päev postkastis. Mina aga salvestasin ExpressPosti klienditeeninduse telefoninumbri endale telefonimällu. Mine tea, millal vaja võib minna... nagunii läheb vaja.
Kümnes vaatusTegevusaeg: 24. september 2007
Tegevuspaik: Õismäe postkontor
Keiss selline, et sain pakiteate. Ema on Quelle klient ja tellis mulle minu palvel ja enda nimel sealt paar asja. Maksma pidin mõistagi mina ise.
Saabus pakiteade. Marssisin mina postkontorisse, nõutavad read täidetud. Nimi, seos saajaga. Aadress. ID-kaardi number. Allkiri.
Jõuab järjekord minuni.
Tädi kaeb paberit: Oi, te olete siia ju enda nime kirjutanud.
Mina: Eem... Kelle siis veel?
Tädi: Aga ikka see peab kirjutama, kes välja võtab.
Mina: MINA võtangi välja ja maksan.
Tädi: Siis peab teil olema saaja volitus.
Mina: Misasja? Ma olen mitu korda käinud niimoodi pakki välja ostmas ja minult ei ole volitust küsitud.
Tädi: Aga jaanuarist saadik on nõue, et peab olema volitus.
Mina: Nii, palun sellisel juhul blanketti.
Tädi: Vabas vormis kirjutage. Te ju oskate kirjutada, eksole. Mina, nimi, volitan, välja võtma pakki...
Mina: Oi, ärge nüüd minu kirjaoskuses küll kahelge, armuline proua.
Marssisin välja ja karjusin üle tänava telefoni, et esivanem laekuks volitust kirjutama, mul ei ole kuradima aega sada sitast korda selle perssekukkund postkontori vahet tillata oma espressomasina ja pesukuivati pärast.
Esivanem laekus kohale.
Tädi peitus kähku "teenindab kõrvalkassa" sildi taha.
Saime teenindajaks ühe blondi venelanna.
Mina: Tere, kas lõpuks õnnestub see pakk kätte ka saada või?
Tibi: Mis juhtus?
Mina: See seal teadustas, et ilma volituseta ei saa. No nüüd on kauba tellija siin, äkki ikka saab?
Esivanem kirjutas siis oma andmed ka pakiteatele.
Tibi marssis taharuumi pakki otsima. Selle vahe sees vedasime esivanemaga kihla, et MAKSTA võin küll mina, selles takistusi ei tehta.
Tibi: Aga teinekord kirjutage ise volitus.
Mina: Mismoodi - ?
Tibi: No tulete siia, kirjutate ema nimel ise volituse.
Mina: Vabandust, kuidas palun? Kas ma saan õigesti aru - VÕLTSIN dokumenti, mida teie ise asutuse nimel minu käest kategooriliselt nõuate?!
Tibi: Aga mis meie saame teha, et Eesti Post on sellise nõude kehtestanud?
Mina: Ja mida MINA kui eraisik saan sinna parata, huvitav? TEIE olete Eesti Posti töötaja, tehke omad järeldused. Mina tegin. Head aega.
Nii et kui seda lehekülge satub lugema mõni Eesti Posti boss - MINA TEID KA!!!
The end.
Absoluutselt
not happy.
Üheteistkümnes vaatusTegevusaeg: jaanuar 2008
Tegevuspaik: Reisisadama TIK
Meil on endiselt tellitud igapäevane Päevaleht, aamen. Aga alates aasta algusest on selle laekumisega kah aamen. Ei ole. Ei tule. Kumbagi postkasti! (Meil on kaks kasti).
Kuna nii mõnigi kolleeg hädaldas samal teemal ja tuli mu käest uurima, et kas meile lehed tulevad, arvasin esialgu, et äkki tööandja unustas tellimuse jaanuarist alustada... Kõllasin kandega tegelevasse Express Posti.
Jaa, teil on tõesti Eesti Päevaleht meie kaudu tellitud. Ei ole tulnud ve? Oi, me ei saa järele ka enam vanu numbreid saata, aga me pikendame teie tellimisperioodi nende päevade võrra. Tänase lehe saadame teile järgi ja edaspidi laekub ilusti, öeldi mulle 7ndal jaanuaril.
Hääs usus läksin 8ndal postkastide kallale. Esimeses ei midagi. Teises... KOLM POSTIMEEST! SAMA PÄEVA OMA!...
Ootasin kasti kõrval, et keegi tuleks ja ütleks: "naeratage, te olete varjatud kaameras!"
Kedagi ei tulnud, panin kasti lukku (postimehed jätsin sinna, need ei ole minu omad ju) ja siirdusin uuesti Express Posti helistama. Et teate, ma saan aru, et te tahate meid lohutada, aga ma tõesti oleks ülimalt rahul ÜHE Päevalehega, kolme Postimeest ei ole tarvis.
Järgmine päev oligi üks Päevaleht. Ja on mingi ime läbi siiani korralikult kulgenud.
The End (Confused, but happy)Kallis fänniklubi, kindlasti on teil ka midagi lisada? Pange kirja, siis saab võrrelda, kellel on suurem ja kellel kõige suurem ;) /tegelikult kama kolm sellel suuruse teemal, mulle olete te suurusest olenemata kõik olulised/
