Palun üks ooper seebiga!

Järjekordselt tuleb siinkohal öelda ülisuured tänud (kummardades ette, taha, vasakule, paremale) Signele, kes haigena kodus istudes ei piirdunud pelgalt teleka vahtimisega, vaid kribis ka käbedalt üles kirjutada, millest siis ikkagi seebikates juttu on. Milliseid kauneid kõnekujundeid ja peenelt seatud lauseid teksti edastamisel kasutatakse jne.

Stiilinäiteid soovite? Oojee, palun:

enNBee!!! Lugedes kujutlege juurde tekstilugeja monotoonset intonatsiooni.

* Kuidas ma sind armastan, kuidas ma sind ihkan... See oleks olnud justkui eile, kui me viimati armatsesime.

* Palun ära nuta enam, Ernesto, see teeb haiget.

* Miks sa mind suudlesid ja siis lahkusid? Tead ju küll, sa oled alles kuusteist.

*Anna mulle oma väike käsi ja luba mul ennast süütult karskelt suudelda...

* Kutid ja nukud kuidas elate?

*Miks see teid, mehi nii huvitab, kellega meie, tüdrukud voodisse läheme?!

*Neetud, ma panin vist puusse, ja kõvasti.

*Kuulge mul on kostüümi vaja, ma ei taha et mind ära tuntakse, saate aru?

*Kui ma ärkasin, lebas ta minu peal, ta üritas mind suudelda. Võimatu... millal .... ma lükkasin ta enda pealt maha ja ta hakkas nutma.

*püha jumalaema, milleks siis veel postiljone vaja?

*Su häälekõla, jahmunud pilk, su silmad, su silmist voogav pilk tapab, su häälekõla kurdistab mind, su käte aupaklik puude pakub mulle alati seltsi...

*Kuule, ärka üles, kullake. Kas su vererõhk tõusis või nägid sa tonti?

*Vaata claude, väikelinna mann...

*Kohv? isuäratamiseks ideaalne.

*Ainult roheline salat - ma ei ole lehm.

*Minu kannatus, tütreke, hakkab lõppema.

*Kui sa veel ei tea, siis pärast abiellumist sõidab noorpaar alati pulmareisile.

*Saa tuttavaks, kurat ma ei tea isegi su nime.

*Tõmba uttu, naine.

*-palun mine teise tuppa, ooperifantoom!
-ma lendan nagu tuul!

*Nonii sõbrake, tule sisse, tunne end kui kodus

*Perla, mu armas, Gabriel, kallis, ahhhh.

*Kas sa tood mulle iga päev lilli? Jaaa iga päev. Vaata, isa!

*Kuule sõbrake, sa täidad meie vaese elamise lillede ja rõõmuga.

*Sa oleks pidanud kuulma, kuidas see paks naine üle restorani hüüdis, et kavatseb kaalus alla võtta, et minu südant võita. Ja siis asus rasvase seakoodi kallale.

*Tere, Adolfo, mis mureks? - "Mul on puldis probleem ja seetõttu vajan ma Perlat".

*Ma ei suuda homaare süüa. Ma nägin telekast kuidas neid valmistatakse. Vaesed loomad pandi elusalt keevasse vette, et neid siis süüa.

*Tütar. kallis tütar. Tütar. Ära räägi minuga, jobu!

*Ei ma ei ole julm, ma armastan sind. Ja mina sind

*Tere, ema. Leti, kallis.

*-See tõbras on sinuga, jah?
-Jah, ema.

*Suudlen sind. Ma nii armastan sind. Ma nii armastan sind, kallis. Jaa, ema, ära räägi rumalusi, see on ju kaugekõne. /ema=ernesto/

*Sa oled nii armas Adolfo. ah mis sa nüüd

*Adolfo, kas sa ei anna mulle kunagi andeks? Oiei, ei või olla....

*-Gabriel, vasta ausalt.
-Jah?
-Miks sa mulle ei öelnud, et sa selle libuga koos Sebastiani pulmas käisid?!

*Kallis, anna andeks, eksole.

*Sul läheb täitsa hästi. Mis toimub? Kuule, sinust saab täiega DJ!

*-Ma karistan sind, Lolita!
-Ei, professor Martez, palun ärge karistage!
-Tule siia ma annan sulle nüüd laksu, et sa kõik ära õpiksid.
-Olgu aga ärge liiga kõvasti lööge eks, palun ärge lööge liiga kõvasti eksole.
-Paha tüdruk. Paha tüdruk, sõnakuulmatu.

*See on nõme, aga hea on see, et selliste erirollide eest makstakse head raha. Mis toimub, ah?

*-Ei või olla ja mis mu õest sai?
-Ooperifantoomiks muutus.

*-Elmes. väga inetu neeger
-Ütle mulle üks neeger, kes ei ole inetu.


Aga ikkagi ei tea ma, kas ma peaksin laskma Jose Armandol endale lapse teha? Selline tore retooriline küsimus kerkis üles ühel tegelannal "Metsikus inglis."

Või mida teeksin mina, kui minu Elu Armastus pöörduks minu poole nii nagu Orestes kõnetas Valentinat: "minu armas kallis paks Valentina!"

Ehk siis andke palun raasuke aru ka riiulilt purgist, säältsamast, kust te mulle kakssada grammi ooperit seebiga sisse pakkisite! Aitäh. Tagasi pole vaja.